Salmonelloos pole pelgalt kõhuhäda: Eesti arvud hoiatavad
Salmonelloos ei piirdu alati mõnepäevase kõhuhädaga. Eestis registreeriti 2025. aastal 113 salmonelloosijuhtu ning 75 haigestunut vajas haiglaravi – ligi kaks kolmandikku kõigist registreeritud juhtudest.
Põllumajandus- ja Toiduameti avaldatud ohutusteates rõhutavad ameti ning Terviseameti spetsialistid, et tugeva kõhulahtisuse ja oksendamisega kaasnev vedelikupuudus võib kiiresti ohtlikuks muutuda. Perearstiga või nõuandeliiniga 1220 tuleb ühendust võtta, kui vaevused kestavad üle kahe päeva, palavik on kõrge, seisund halveneb või vedelik ei püsi sees.
Haiglaravi vajas 75 salmonelloosi haigestunut
Salmonelloosi põhjustavad Salmonella perekonna bakterid, mis jõuavad organismi enamasti saastunud toidu, vee või käte kaudu. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialisti Jevgenia Epšteini sõnul võib raske haiguskulg tekkida ka noorel ja varem tervel inimesel.
- aasta andmed kirjeldavad Eestis registreeritud haigusjuhte, kuid nende põhjal ei saa hinnata ühe konkreetse inimese haigestumise või raske haiguskulu tõenäosust. Need näitavad siiski, et registreeritud juhtude seas esines haiglaravi vajadust sageli.
Aastatel 2009 kuni 20. juulini 2026 registreeriti Eestis 11 salmonelloosiga seotud surmajuhtu. Terviseamet täpsustab, et nakkusega seotud surm ei tähenda alati salmonelloosi kui ainsat surmapõhjust: nakkus võis olla peamine põhjus või üks surma soodustanud teguritest.
Vedelikupuudusest sepsise ja liigesepõletikuni
Tugev kõhulahtisus ja oksendamine võivad põhjustada raske vedelikupuuduse. Sellele võivad viidata vähene urineerimine, kuiv suu, tugev nõrkus, pearinglus ja loidus.
Mõnel juhul väljub nakkus soolestikust, levib vereringesse või teistesse elunditesse ning põhjustab eluohtliku sepsise. Väikesel osal haigestunutest võib hiljem tekkida reaktiivne artriit, millega kaasnevad liigesevalu ja -põletik. Need vaevused võivad kesta kuid või aastaid ning areneda krooniliseks liigesepõletikuks.
Nakkus võib jõuda ka puu- ja köögiviljadele
Salmonelloosi seostatakse sagedamini toore või ebapiisavalt kuumutatud linnuliha, munade, pastöriseerimata piima ja nendest valmistatud toodetega. Põllumajandus- ja Toiduameti teadmusteenuste osakonna peaspetsialisti Kadi Karmen Kaldma sõnul võib haigustekitaja sattuda ka taimsele toidule.
Puu- ja köögiviljad võivad saastuda vee, mulla või töötlemise käigus. Külmutamine pidurdab bakterite paljunemist, kuid ei pruugi Salmonella baktereid hävitada ega muuta saastunud toitu ohutuks. Sama kehtib kuivatamise kohta.
Osa Eestis registreeritud salmonelloosijuhtudest on igal aastal seotud välisreisidega. Reisil vähendavad nakatumisriski hea kätehügieen, ohutu joogivesi ja korralikult kuumutatud toit.
Viis sammu nakatumisriski vähendamiseks
- Pese käsi, tööpindu ning puu- ja köögivilju hoolikalt.
- Hoia toores tooraine valmistoidust lahus.
- Kasuta toore ja valmis toidu jaoks erinevaid lõikelaudu ning nuge.
- Vali puhas vesi ja värske tooraine ning järgi pakendil olevaid valmistamisjuhiseid.
- Kuumuta kuumtöötlemist vajav toit korralikult läbi ja säilita toitu ohutul temperatuuril.
Ristsaastumine võib tekkida näiteks siis, kui toore linnulihaga kokku puutunud nuga, lõikelaud või tööpind puutub hiljem kokku juba valmis toiduga. Seetõttu tuleb puhastamisele ja toore toidu eraldamisele tähelepanu pöörata kogu valmistamise ajal.
Nende sümptomitega tuleb abi otsida
Perearstiga või perearsti nõuandeliiniga 1220 tuleb ühendust võtta, kui tugev kõhulahtisus või oksendamine kestab üle kahe päeva, palavik on kõrge või enesetunne halveneb kiiresti. Abi on vaja ka siis, kui oksendamise tõttu ei õnnestu vedelikku sees hoida või ilmnevad vedelikupuuduse tunnused.
Arstiga tuleks nõu pidada ka juhul, kui haigestunu on väikelaps, eakas, rase või nõrgenenud immuunsusega inimene. Teadvushäire, minestamise, hingamisraskuse või muu eluohtliku seisundi korral tuleb helistada 112.
Source: Estonian Agriculture and Food Board News
Taust ja tegevused Artikli kohta
Allikas ja kontroll Allikate jälg
Artikkel põhineb Põllumajandus- ja Toiduameti ohutusteatel ning selles esitatud Terviseameti andmetel.
- Kontrollitud 2025. aasta haigusjuhtude ja haiglaravi vajanud inimeste arvud.
- Eraldatud kinnitatud terviseandmed üksikisiku haigusriski puudutavatest järeldustest.
- Säilitatud täpsustus, et nakkusega seotud surmajuhtumil võis olla mitu põhjust.
- Abi otsimise juhised ja hädaabinumber on edasi antud algallika järgi.
- Allikas
- Põllumajandus- ja Toiduamet
- Ulatus
- Eesti
- Uuendatud
- 2026-07-28 10:26
Allikas ja kontroll
Teata usaldusprobleemist
Saada signaal modereerimisele.
Kommentaarid