Kohus peatas Eestis probleemkarude jahi 15 päevaks
Kohus peatas 15 päevaks karu nuhtlusisendite küttimise. Selle aja jooksul ei saa kohtuvaidlusega hõlmatud erilubade alusel probleemseid karusid küttida, kuigi Keskkonnaamet peab osa loomade käitumist inimeste turvalisusele otseseks ohuks.
Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu ja taotleb küttimislubade kehtivuse jätkumist. Ameti avaldatud teates ei täpsustata, mitu tema väljastatud eriluba kohtu ajutine otsus hõlmab.
Autor: Mosseliiga.ee toimetus | Eesti | 2026. Allikas: Keskkonnaamet.
Peatamine puudutab probleemsete karude erilube
Kohtu otsus puudutab Keskkonnaameti karu küttimise erilubasid, mis on antud konkreetsete karu nuhtlusisendite küttimiseks. Tegemist ei ole tavapärase hooajalise karujahiga: aprillis muudetud jahieeskirja järgi ei ole karujahil enam kindlat algus- ja lõpukuupäeva ning karu võib küttida üksnes Keskkonnaameti eriloal.
Eriloa saab anda aasta läbi, kuid otsus peab olema eraldi ja põhjalikult kaalutud. Keskkonnaameti järgi kasutatakse seda võimalust korduvate karukahjustuste vältimiseks või ohuolukordade ennetamiseks, kui leebemad abinõud ei ole tulemust andnud.
Nuhtlusisendiks peetakse selles kontekstis näiteks karu, kes jätkab tõrjeaedade ja peletusvahendite kasutamisest hoolimata mesitarude lõhkumist. Eriloa aluseks võib olla ka olukord, kus inimese suhtes kartmatu loom tuleb pärast peletamist korduvalt asulasse tagasi või põhjustab ohtu inimestele, kariloomadele ja põllumajandustoodangule.
Keskkonnaamet on tänavusel sügisperioodil andnud korraldused 30 probleemselt käituva looma küttimiseks. Jahimehed on nende lubade alusel küttinud üheksa karu. Need arvud kirjeldavad kõiki selle perioodi korraldusi, kuid ameti teade ei ütle, kas kohtu peatamine puudutab iga veel täitmata korraldust.
Keskkonnaamet taotleb lubade kehtivuse jätkumist
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et erilubade väljastamine on põhjendatud siis, kui karu on muutunud inimesele ohtlikuks. Ameti seisukoht on, et probleemse käitumisega loom peab olema võimalik küttida enne, kui tekib traagiliste tagajärgedega olukord.
Vakra sõnul rakendab amet samal ajal ennetusmeetmeid, teeb teavitustööd, kogub tõendeid ning suhtleb kogukondade ja jahimeestega. Iga luba vaadatakse tema kinnitusel eraldi läbi ning see antakse juhul, kui karu saab põhjendatult seostada korduvate kahjude või ohtudega ja ennetusmeetmetest enam ei piisa.
Eestis elab Keskkonnaameti hinnangul ligikaudu 1100 pruunkaru ning nende populatsioon on kasvanud alates 2013. aastast. Amet rõhutab, et liigi hea seisundi hoidmine ja ohtlikult käituvate üksikloomade eemaldamine on kaks eraldi eesmärki.
Edasine sõltub kohtu menetlusest. Keskkonnaamet esitab kaebusele vastuväited ja taotleb, et vaidlusega hõlmatud erilubade kehtivus saaks jätkuda.
Vahetu ohu korral tuleb helistada numbril 112
Karu või mõne muu suurkiskja märkamisest inimasulas palub Keskkonnaamet teatada riigiinfo telefonil 1247. Sealt antakse esmast nõu ja vajaduse korral edastatakse teade ametile. Kui metsloom ohustab vahetult inimesi või liiklust, tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Karuga kohtudes tuleb hoida distantsi, vältida järske liigutusi ja otsest silmsidet ning rääkida vaikselt. Looma liikumist jälgides tuleb aeglaselt taganeda, jäädes näoga karu poole. Karupoega nähes tuleb lahkuda samas suunas, kust tuldi, sest kaitsev emakaru on tõenäoliselt läheduses.
Source: Estonian Environmental Board News
Taust ja tegevused Artikli kohta
Allikas ja kontroll Allikajälg
Lugu põhineb Keskkonnaameti teatel ning eristab kohtu ajutist peatamist ameti laiemast erilubade statistikast.
- Kontrollitud, et küttimise peatamise kestus on 15 päeva.
- Eristatud probleemkarude eriload tavapärasest hooajalisest jahist.
- Kontrollitud Keskkonnaameti esitatud arvud: 30 küttimiskorraldust ja üheksa kütitud looma.
- Lisatud ameti juhised karu märkamisest ja vahetust ohust teatamiseks.
- Allikas
- Keskkonnaamet
- Ulatus
- Eesti
- Uuendatud
- 2026-09-04 12:28
Allikas ja kontroll
Teata usaldusprobleemist
Saada signaal modereerimisele.
Kommentaarid